laupäev, 23. mai 2015

Gul-Kala

23.mai

Täna on Almatõs üks suuremaid ja oodatumaid üritusi – lillede festival Gul-Kala, mis toimub Esimese Presidendi Pargis (Парк Первого Президента – nii seda nimetatakse). Kuigi pidu ise on üsna lühikese ajalooga, toimub viiendat korda, on see saanud linna oluliseks sündmuseks, mis järgib kuulsaid lillekasvatustraditsioone. Gul-Kala kasahhi keelne otsene tõlge on lillede linn ja lilli on siin tõesti palju. Iga kevad istutatakse linna tohutul hulgal suvelilli, tee ääri kaunistavad kollased ja oraanžid peiulille peenrad, ripuvad petuuniaamplid ning büroohoonete esised on kaetud maaliliste lillevaipadega. Linnas on palju parke, kus püsililledest domineerivad roosid. Almatõ on ka purskkaevude linn, kokku peaks neid olema ligi 50 ja üks uhkem kui teine. Ka Esimese Presidendi Pargis on mitu purskkaevu. Kõige võimsam, laulev purskkaev, jääb pargi sissepääsu juurde.
Otsustame lillefestivalist osa saada. Vaatamata sellele, et park on almatõlaste üks lemmikpaiku, pole mõeldud parkimise peale. Südapäevaks on parklad täis ja autosid suunatakse politseiauto ruupori kaudu mitu kilomeetrit peaväravast kaugemale. Leiame lõpuks sobival kaugusel parkimiskoha ja suundume parki. Ilm on palav ja rahvast palju. Proovin mõned pildid teha, aga see osutub tavapärasest keerulisemaks, sest väga raske on tabada hetke, kui keegi sulle fotosilma ette ei roni. Lõpuks loobun ja klõpsin pilte koos almatõlastega. Siinne rahvas armastab endist pilte teha igas asendis ja iga lilleklumbi ees. Jalutame natuke pargis ringi, tee äärtes on üles seatud müügikohad, kus saab kosutada end nii kohvi, saiakeste-pirukatega, aga müüakse ka toalilli, püsikuid ja suvelill. Jätan rõdukastidesse lilled ostmata, sest hinnad on mitu korda kallimad kui turul ja valik ka üsna kesine. Keda lillede hinnad huvitavad, siis petuuniad (minu lemmikud) maksavad turul 40 euro senti, amplivormid on pisut kallimad – 50 euro senti. Teen veel mõned pildid lillekompositsioonide võistlusest, mille teemaks on „70 aastat Suurest Isamaasõja võidust“ ja lahkume pargist. Sööme lõunat pargi lähedal asuva golfiväljaku restoranis, kus pakutakse maitsvat Gruusia toitu. Siin on peale meie lõunatamas veel üks 4-liikmeline perekond, aga golfiväljak on tühi – pole ühtki mängijat, kuigi on nädalavahetus! Põhjus lihtne – golfi mängida on siin suhteliselt kallis ja tundub, et ei ole ka rahvamassidesse jõudnud.

Esimese Presidendi Pargi peavärav


Laulev purskkaev






Väikesed kasahhi tüdrukud oma etteastet harjutamas



Lillekompositsioon

...ja veel üks
















esmaspäev, 18. mai 2015

Almatõ, Almata, Almaty või Alma-Ata?

18.mai

Olen taas tagasi Almatõs. Aga kuidas on siis õige – kas Almatõ, Almata, Almaty või hoopis Alma-Ata? Heal lapsel mitu nime! Kasahhi keeles on ametlik nimetus Almatı, (ilma täpita i hääldatakse õ-ks), vene keeles on kasutusel Алматы ehk Almatõ (vahel ka Almata) ja inglise keeles öeldakse Almaty (hääldus: almáti). Varajasem ametlik nimetust, Alma-Ata, oli kasutuses  aastatel 1921 -1993 ja seda armastatakse ka tänapäeval Venemaal kasutada. Enne seda, kuni 1921. aastani, oli linna nimetus Verniy (Vernõi).
Alma tähendab kasahhi keeles õuna ja Ata tähendab isa või vanaisa ehk lahtiseletatult võib öelda „Isake õun“ või „Õunte isa“. Põhjus lihtne, siin on läbi aegade kasvatatud õunu ja kogu linna ümbritsevad suured õunaaiad, kahjuks paljud nüüd juba hooldamata ja mahajäetud. Õun on läbi aegade olnud ka üheks linna sümboliks.

Kuni aastani 1991 oli Almatõ Kasahhi NSV pealinn ja peale iseseisvumist, aatatel 1991 – 1998,  oli linn Kasahhi Vabariigi pealinnaks. 1998. aastal nimetati pealinnaks Astana, kuid siiani on Almatõ Kasahhimaa kõige suurema rahvaarvuga linn (umb. 1,55 miljonit) ja see arv kasvab pidevalt.  Vaatamata sellele, et pealinn kolis Astanasse, on Almatõ jäänud peamiseks riigi finants- ja kultuurikeskuseks. 

Kliima Almatõs on kontinentaalne, külmad talved ja kuumad suved. Almatõlane ise ütleb, et siin on kaks aastaaega – talv ja suvi. Linn asub 600 – 650 meetrit üle mere pinna ja on poolkaares ümbritsetud Tian Shani mäestikuga, asudes Suure ja Väikese Almatinka oru vahel. Kui linnas on ligi 30 kraadi sooja, siis lumiste mäetippudega panoraam on tõesti lummav ja sürreaalne. Kõige kõrgem tipp on Talgar (4973 m) ja see on selge ilmaga näha peaaegu kogu linnast. Kuna Almatõ asub orus, siis tõsiseks probleemiks on linna saastunud õhk. Väga sageli katab all-linna paks hallikas sudu, mida peamiselt tekitab linnas liikuv transport. Autopark on kirev, aga sellest mõni teine kord. Linna saastunud õhk oli ka üks põhjustest, miks me soovisime endale maja linnast eelmal rentida. 








Sudu linna kohal