18.mai
Olen taas
tagasi Almatõs. Aga kuidas on siis õige – kas Almatõ, Almata, Almaty või hoopis
Alma-Ata? Heal lapsel mitu nime! Kasahhi keeles on ametlik nimetus
Almatı, (ilma täpita i hääldatakse õ-ks), vene keeles on kasutusel Алматы ehk
Almatõ (vahel ka Almata) ja inglise keeles öeldakse Almaty (hääldus: almáti).
Varajasem ametlik nimetust, Alma-Ata, oli kasutuses aastatel 1921 -1993
ja seda armastatakse ka tänapäeval Venemaal kasutada. Enne seda, kuni 1921.
aastani, oli linna nimetus Verniy (Vernõi).
Alma tähendab kasahhi keeles õuna ja Ata tähendab isa või vanaisa ehk
lahtiseletatult võib öelda „Isake õun“ või „Õunte isa“. Põhjus lihtne, siin on
läbi aegade kasvatatud õunu ja kogu linna ümbritsevad suured õunaaiad, kahjuks
paljud nüüd juba hooldamata ja mahajäetud. Õun on läbi aegade olnud ka üheks
linna sümboliks.
Kuni
aastani 1991 oli Almatõ Kasahhi NSV pealinn ja peale iseseisvumist, aatatel
1991 – 1998, oli linn Kasahhi Vabariigi pealinnaks. 1998. aastal nimetati
pealinnaks Astana, kuid siiani on Almatõ Kasahhimaa kõige suurema rahvaarvuga
linn (umb. 1,55 miljonit) ja see arv kasvab pidevalt. Vaatamata sellele,
et pealinn kolis Astanasse, on Almatõ jäänud peamiseks riigi finants- ja
kultuurikeskuseks.
Kliima Almatõs on kontinentaalne, külmad talved ja kuumad
suved. Almatõlane ise ütleb, et siin on kaks aastaaega – talv ja suvi. Linn
asub 600 – 650 meetrit üle mere pinna ja on poolkaares ümbritsetud Tian Shani
mäestikuga, asudes Suure ja Väikese Almatinka oru vahel. Kui linnas on ligi 30
kraadi sooja, siis lumiste mäetippudega panoraam on tõesti lummav ja
sürreaalne. Kõige kõrgem tipp on Talgar (4973 m) ja see on selge ilmaga näha
peaaegu kogu linnast. Kuna Almatõ asub orus, siis tõsiseks probleemiks on linna
saastunud õhk. Väga sageli katab all-linna paks hallikas sudu, mida peamiselt
tekitab linnas liikuv transport. Autopark on kirev, aga sellest mõni teine
kord. Linna saastunud õhk oli ka üks põhjustest, miks me soovisime endale maja
linnast eelmal rentida.
|
Sudu linna kohal |