esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Võimas avatseremoonia

Pühapäeval anti võimas avapauk 28-ndatele üliõpilaste talimängudele Univerisade Almaty 2017. Avatseremoonia toimus Almaty Arena vastvalminud suurel jääareenil. Turvatsoon algas juba kilomeeter enne jäähalli juurde jõudmist. Transport, millel oli luba parkida jääareeni lähedal, pidi läbima totaalse kontrolli – abiks oli viis politseikoera, peegliga vaadati läbi auto põhi ja üks politseinik tegi mingi aparaadiga auto ümber tiiru. Kogu ümbrus oli piiratud suurte betoonblokkidega, kaasatud oli sõjavägi. Muide, ka paljud teised universiaadiga seotud hooned on betoonblokkidest ümbritsetud ja ikka seetõttu, et mõni aru kaotanud kodanik veoautoga lollusi teha ei saaks. Ausalt öeldes ei häiri see mind, pigem annab turvatunnet juurde. Ka enne jäähalli pidime läbima turvaväravad, aga hoone ees ja sees oli juba suurüritusele tavapärane melu. Vabatahtlikud, kellel äratuntavad ilusad erkrohelised joped seljas, olid igati abiks, et oleks lihtsam selles suures hoones orienteeruda.
Kuni viimase minutini peeti avatseremoonia kava saladuses, aga seda suurem oli üllatus ja pettuma selles ei pidanud. 2-tunnise etenduse käigus rullus vaatajate ees lahti kasahhide ajaloo erinevad etapid kuni tänapäeva iseseisvumiseni välja. Läbi areeni marssisid uhked rändurite karavanid ja kasahhi vägilased, kaasatud olid koerad, hobused, kaamelid ning kasahhide rahvuslind kaljukotkas. Etendusest võtsid osa paljud Kasahstani kuulsad muusikud, lauljad, tantsijad ja näitlejad, keda meeletu aplausiga alati tervitati. Programmi viimases osas toodi esile riigi paljurahvuselisus ja saime näha põnevat etendust erinevate etniliste gruppide rahvatantsudest, kes siin kõik koos sõbralikult elavad. Ärtundmisrõõmu oli saksa, usbekistani, türgi, vene ja hiina rahvatantsudest, aga osad jäid siiski ka mõistatuseks.
Etenduse üks osa oli eraldi pühendatud tuleviku energiale ja eelseisvale suursündmusele Astanas EXPO-2017.  

Kogu show oli peensusteni lihvitud ja jättis väga hea mulje. Pisut häiriv ehk oli riigipea liigne ülistamine, aga see käib asja juurde. Kasahhi rahvas on siiralt uhke oma riigi arengu üle, millel on vaieldamatult ka suur teene esimesel presidendil, kes muide ise kohal oli ja avakõne pidas.



Sportlaste küla ja Almaty Arena (jääb bussi taha)

Esmakordselt universiaadi ajaloos ehitati spotlastele eraldi küla

Almaty Arena

Ümbruskonnas olevad uued kortermajad

Universiaadi maskott Sunkar (see sinise salliga) :)

Hetkel on veel tähtsate tegelaste toolid tühjad

...ja seal nad ongi

Üllatusi pakkuv suur avatsermoonia show

Vahva animeeritud maskott Sunkar suurel ekraanil

vist ei vaja kommentaari

Eesti koondis rahvast tervitamas 

Laulmas on mitmeid konkursse võitnud lastekoor koos Kasahhi tuntud ooperilaljatega

Shows osales sadu tantsijaid

Universiaadi tule toomine

Öine jääareen


esmaspäev, 23. jaanuar 2017

Algab univerisaad


Juba sel nädalavahetusel algavad 28-ndad üliõpilaste talimängud: Universiade 2017, Almaty.  Linnas vahetatakse määrdunud plakateid uute vastu, pannakse üles universiaadi lippe ja muudkui koristatakse, koristatakse... lund. Suurema tähelepanu all on strateegilised tänavad, mis ühendavad erinevaid võistluspaikasid. Täna võis näha kummalist pilt, kuidas sõjaväeosa eest sõdurid ka tee äärsest kraavist lund koristasid ja osad raiusid lumekamakaid lahti  puude ümbert, haljasalalt. Loodan, et talveunes muru roheliseks ei värvita. Aga homme lubab ilmateade taas korralikku lumesadu.
Niisiis, võistlused algavad 29.jaanuaril ja kestavad 8.veebruarini. Sellel osaleb ligi 2000 sportlast 58 riigist. Võistlusi aitavad läbi viia 3000 vabatahtlikku nii välismaalt kui ka teistest regioonidest. Universiaadi jaoks on valmis saanud kaks täiesti uut spordikompleksi ja esmakordselt universiaadi ajaloos on sportlastele elamiseks ehitatud eraldi küla. Küla kõrval on kohe võistluste suurim ehitis Almatõ Arena, mis on projekteeritud nii, et edaspidi saab seda kasutada erinevate spordiürituste (võrkpall, korvpall, mini-jalgpall jt.), konverentside, foorumite, näituste ja kontsertide läbi viimiseks. Võistluste ajal toimub selle hoone suurel areenil ava- ja lõputseremoonia ning iluuisutamine ja väiksemal areenil toimuvad võistlused kurlingus. Kohti on kokku 12 000. Teine uus ehitis nimega Halõk Arena ehk Rahva Areen (halõk tähendab kasahhi keeles rahvast)  on mõeldud jäähokile. Arhitektuurilt on ehitis väga sarnane Almatõ Arenale, aga pisut väiksem, mahutades 3000 pealtvaatajat ja ka seda hoonet on võimalik edaspidi kasutada erinevate ürituste läbiviimiseks. Üllatusena lugesin, et kiiruisutamise jaoks pole kumbki uhke jääareen mõeldud ja need võistlused toimuvad ikkagi kõrgmäestiku tingimustes kuulsal Medeo uisustaadionil. Olümpiamängude kiiruisutamisvõistlusi sellel staadionil enam korraldada ei saaks, sest olümpiareeglid nõuavad ilmastiku olude eest kaitstud kinnist küttega spordihoonet. Aga ilmselt universiaadi reeglid nii ranged ei ole. Mäesuusaalad toimuvad Shymbulaki keskuses ja suusahüpete jaoks on olemas juba varasemast kaks korralikku hüppetrampliini, mis asuvad peaaegu linnas, ühe kuulsaima magistrali, Al-Farabi kõrval.
Nädalavahetusel käisime Shymbulaki keskuses suusatamas, ka seal käivad suured ettevalmistused võistlusteks, külastajatele oli lahti ainult mäe ülemine osa. Medeo uisustaadion on universiaadiks valmis.
Taliuniversiaadi 2017 maskott on Kasahstani steppide põline lind - noor kotkas Sunkar, kes sümboliseerib noorsportlastele omast kiirust, lennukust, energiat ja tahet võita. Viimased uudised kirjutavad ka sellest, et Almatõ linnapea Bauyrzhan Baibek on erilise tähelepanu alla võtnud  linna ühe tähtsaima visiitkaardi – lennujaama. Seda on tõesti hea lugeda, sest kogemused siia saabudes pole alati kõige meeldivamad olnud.  Piiripunki töö on väga uimane ja kohvrite kättesaamine võib võtta aega üle tunni, kuigi lennujaam ise on oluliselt väiksem kui Tallinnas. Oleme sellisel juhul alati mõelnud, et mis siis saab, kui korraga saabub siia mitu lendu väliskülalistega. Veel üks huvitav fakt seoses universiaadiga ja see puudutab kaubanduskeskuseid, nimelt alates 20. jaanuarist kuni 10.veebruarini lubatakse suuri allahindlusi paljudele tööstuskaupadele, kuna sel perioodil on oodata  Almatõsse ligi 30 000 turisti. Kui suured allahindlused on ja mis kaupadele konkreetselt, ei oska ma hetkel öelda, minu arust on kaubanduskeskustes kogu aeg mingid kampaaniad. Samas, et vähendada liiklusummikuid linnas, on 30.jaanuarist – 8.veebruarini kehtestatud õpilastele täiendav koolivaheaeg (väidetavalt alandab tänavate liikluskoormust kuni 30%) ja selleks ajaks suletakse kõik 9 suuremat turgu, võib- olla ka turvalisuse pärast. Aga universiaadi piletid on küll olematu hinnaga. Kõige kallimad on ava- ja lõputseremoonia piletid, kuni 15 000 tenget,  ehk umbes 43 eurot, kõiki võistlusi saab vaadata 300-1500 tenge ehk 1-3 euro eest. Kasahstani kodanike vahel, kes pileteid universiaadile ostavad, loositakse välja 2-toaline korter Almatõs. Lisaks on teisi auhindu: sülearvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid, koduelektroonika ja 2 reisi 2017.aasta Aasia mängudele Sapporos. Ostetud on juba üle 71 000 pileti.
Eestist on tulemas 10 sportlast. Kui vähegi võimalik, üritame neid vaatama ja ergutama minna. Peale selle plaanime osa võtta avatseremooniast. 


Taas mägedes suusatamas, all on ähmaselt näha sudus Almatõ linn

Käib hoogne ettevalmistus universiaadiks, erinevate riikide lipud juba lehvivad

Punto gelato - kuigi väljas on miinuskraadid, saab Medeo keskuses jäätisega maiustada. Kas see on sama maitsev kui Itaalia gelato, jäi meie poolt proovimatta

Vastvalminud Almatõ Arena, allikas: http://bazis.kz/our_objects/ready/ledovaya_arena__

Medeo uisustaadion on võistlusteks valmis

reede, 13. jaanuar 2017

Täiskuu ja reede, 13.jaanuar

Slava tuleb mulle järgi, et ujuma viia, aga algatuseks ta tervitab mind ja soovib head vana-aasta lõppu, kuna vana kalendri järgi on aasta viimane päev, mida selles regioonis ikka tähistatakse. Öösel on lund sadanud nii meie külas kui ka linnas, liiklus on aeglane, käib hoogne lumekoristus. Sõidame oma tavalist trajektoori pidi ujula poole, korraga on vilkuritega politsei meie taga ja nõuab peatumist. Slava peatub ja laseb juhipoolse akna alla, järgneb politsei poolne viisakas enda tutvustus ja tervitus pidupäevaks. Kontrollitakse dokumente (juhiluba, kindlustust), tundub, et kõik on korras ja me saame edasi liikuda. Jõuame mõned minutid sõita, kui on järgmine politseiauto meil selja taga ja nõuab vilkuritega märku andes peatumist. Taas politsei tutvustus, aga sellele järgneb rünnak – miks Slava jalakäijat üle tee ei lasknud?! Tean, kui korrektne meie autojuht liikluses on ja seetõttu tundub mulle asi juba kummaline. Slava pole väitega nõus ja ta peab autost väljuma, et asja selgitada. Kui ta tagasi tuleb, küsin naljatades kas trahvide plaani on vaja täis saada? Tema aga seletab, et täna on ju pidupäev ja tõenäoliselt on korravalvuril vaja naisele kingitus osta. Kuna meie auto on kollase numbrimärgiga (st. kuulub välismaa ettevõttele), siis sellised autod on  eriti kerge saak rahamaiatele mundrikandjatele. Loodetakse, et välismaalasel ikka midagi tengelpunga vahel on, ära ei  öelda ka mõnest muust välismaisest maksevahendist, lisaks  ei kipu mittekohalik eriti vaidlema (see võib võtta tunde!). Ka seekord sõitis politsei pikalt meie järel, et tuvastada kasvõi väikseimatki rikkumist. Pettumus oli muidugi suur, et autoroolis oli põline almatõlane. Kui rikkumist ikkagi ei tuvastata või ei suudeta seda tõestada, siis järgnevad tavaliselt küsimused autojuhi tervisliku seisundi ja enesetunde kohta ning millal oli viimane alkoholi tarbimine.
„Kui mul on tervisega probleeme, siis ma lähen arsti juurde“, on Slava juhtunust ilmselgelt häiritud ja seekord jääb toetus kingituse ostmiseks politseile tema poolt tegemata. Trennist tagasi tulles märkame hulgaliselt rohkem politseipatrulle, kui tavalisel päeva ning head muljet kogu see lugu eelnevat arvestades enam  ei jäta. Ei tea, kas haruldane kombinatsioon: reede, 13-nes kuupäev ja täiskuu ka siin oma rolli mängivad?
PS Transparency International 2015.a. korruptsiooni tajumise indeksis oli Kasahstan 168 riigi hulgas 123.kohal 

Lõpetuseks mõned pildid päikese ja lume ühistööst.



Järgneval neljal pildil ühe jääapurika areng 






teisipäev, 10. jaanuar 2017

Muutused linnas ja külas

Armas lugeja, olude sunnil olen Kasahstanist ja Almatõ linnast eemal olnud rohkem kui kolm  kuud, seetõttu pole ka pikalt teieni uusi postitusi jõudnud. Nüüd olen tagasi siin seitsme maa ja mere taga ja elu hakkab tasapisi oma tavalisse rütmi minema. Taas pean kurbusega tõdema, et eelmise aasta lõpuga sai läbi üks pikk  ja armas etapp minu elus. Enam ei saa ma tunda oma peos ema sooja kätt ja oma vanematest saan rääkida kahjuks ainult mineviku vormis...
Kui siit septembris lahkusin, oli Almatõs suviselt soe ja looduses sügise märke veel vähe näha. Nüüd on neoontulede valguses talvine linn pidurüüs (nädalavahetusel olid vana kalendri jõulud) ja valmis on saanud mitmed uued modernsed hooned, kaasa arvatud uhked multifunktsionaalsed spordikompleksid ja sportlasküla. Algab ju jaanuari lõpus Almatõ selle aasta suursündmus – 28-s Taliuniversiaad Almatõ 2017 ehk ülemaailmsed talvised üliõpilasmängud. Ootan seda põnevusega, ehk õnnestub ka mõnda võistlust vaatama minna. Lisaks on linnatänavatele ilmunud  täiesti uus atraktsioon -  rendijalgrattad, need samad, mis mujal Euroopas juba populaarsust on kogunud. Kas see idee ka Almatõs omaks võetakse, on veel vara öelda, hetkel ju talv. Tegelikult on ka suvel siin jalgrattaga päris keeruline liigelda, puudub korralik jalgrattateede võrgustik ja tavalisse linnaliiklusesse kaherattalisega sukelduda tundub mulle hetkel hullumeelne ettevõtmine olevat. Aga rendihinnad on küll odavad: pool tundi tasuta (muide ametlik kodulehekülg reklaamibki renti pooletunniste tsüklitena, siis saab ju tasuta!), 1 tund 100 tenget ehk umb. 30 eurosenti, kaks tundi 250 tenget ehk 72 eurosenti, kolme tunni hind 500 tegnet ehk 1.43 eurot. Kui on mõte pikemalt rattateenust kasutada, siis ühe kuu abonoment maksab 1000 tegnet ehk pisut alla kolme euro ja aastane 10 000 tenget ehk 29 eurot. Kokku on 50-s renditerminaalis 273 jalgratast  ja detsembrikuu statistika almatybike.kz kodulehelt ütleb seda, et rentijaid oli 50 ning laenutuskordi kokku üle tuhande. Eks aeg näitab, kui populaarseks see osutub.
Ka meie külas on mitmed majad valmis saanud, aga kuidas need arhitektuuriliselt välja näevad pole kahjuks näha, sest maju ümbritseb taas meetritesse kõrguv tara. Eelmine suvi-sügis käis küla ühel teelõigul korralik asfalteerimine, paigaldati kaitsepiirdeid mäest alla voolavale mägijõele ja vahetati lagunenud ning viltuvajunud aiad uute vastu. Hiljem selgus ka selle agaruse põhjus, nimelt meie külas sai valmis uusehitis, kuhu väidetavalt kolis sisse riigi „esimese mehe“ lapselaps.  Talvel on kontrastid teiste küla teedega veel rohkem näha, kuna seda teelõiku puhastatakse lumest piinliku korrektsusega. Kuigi see lõhnab nn onupojapoliitika järgi, on kasud sees ka teistel küla elanikel, kes seda tänavat kasutavad.

Minu eemalolek Almatõst on olnud piisavalt pikk  ja ehmatusega avastasin, et meie kodustatud kass nimega Saba on selle ajaga taas peaaegu metsistunud, esimesel päeval ei tundnud ta mind ära ja jooksis minema. Kas tõesti on kassidel nii lühike mälu? Järgmisel päeval oli  Saba muidugi ukse taga ja kõik näis olevat nagu enne. Hätta see hiirekelder siin külas ei jää, Saba on endale peale kasvatanud korraliku talvekasuka ja karvkatte tihedus näitab ainult  head toitumust. Lisaks leidsin oma viimaseid postitusi lugedes, et pole veel jõudnud kirjutada suvisest reisist Kõrgõstani. Luban seda lähiajal kindlasti teha.


Redndirattaterminal Almatõs

Rendihinnad on taskukohased kõigile

Meie lumine kodutänav

Hoolikalt lumest koristatud  tähtis külatänav

Ka pildistamise ajal käis hoogne lumekoristus

Peaaegu valmis maja arhitektuur varjub kõrge tara taha
Paar pilti Sabast ka...

tunneb ennast mõnusalt