Kas teie olete meie uued naabrid?

28.märts

Teeme majas ringkäiku ja märkame üleval rõdul olles naabreid kõrvalt krundilt autoga välja sõitmas. Eestlasele harjumuspäraselt tõmbume pisut maja varju, et mitte uudishimulikena näida, aga kohe kuuleme venekeelset küsimust lahtikeeratud auto aknast: „Kas teie olete meie uued naabrid? Kuidas on teie nimed? Mina olen Katja ja tema on Joel. Tulge meile külla, oleme peale lõunat kodus.“ vuristab naabrinaine.

Ja nii kähku see siin käibki? Uute tutvuste loomine, ma mõtlen. Eestlased piiluvad tavaliselt pool aastat oma naabreid põõsa varjust enne kui mõne viisakuslause vahetavad. See kõik toimub nii kiiresti, et peale oma nime mainimise ja lubaduse külla tulla ei suuda ma ühtegi mõistliku lauset vene keeles välja öelda. Mis kell on pealelõuna? Mida peaks kaasa võtma? Kas neile meeldib veini juua? Otsustame, et teeme kiire viisakusvisiidi ja võtame kaasa ainult kommikarbi. Taas peab tõdema, kui väike see maailm on! Ameeriklasest naabrimees Joel osutab õigusabiteenust ettevõttele, mida Arti siin Kasahstanis juhib. Perenaine Katja on venelanna, neil on kaks last. Aga 12-aastasel peretütrel on külas sõbranna, kes pärit Lätist ja käinud hiljuti nii Tartus AHHAA keskuses kui ka Tallinna Lennusadama uues meremuuseumis. Katja meenutab oma vanemate helgeid mälestusi bribaltikast ja mustast leivast ning  kümneminutiline visiit venib peaaegu kaheks tunniks.

„Kuidas te selle koha leidsite? Nii tore, et siia kolisite. Nüüd hakkame tihedalt läbi käima. Kas me võime kohe „sina“ peale minna? Sa oled mulle peaaegu nagu sugulane!“ teatab Katja rõõmsalt.

Lepime naabritega kokku vägeva grillpeo, kui ilmad pisut paremaks lähevad.

Samal päeval saame veel ühe üllatuse osaliseks, kui külastame Almatõ ühte (ja müüja jutu järgi ka ainsat) ökopoodi. Otse kassade juures on „meie poiste“ imeleiutis Click & Grow. Muidugi pidin ma sellest pilti tegema! Tublid poisid need Eesti poisid!

Click & Grow Almatõ ökopoes