Ettevaatust A!

3. juuni

Lubasin Almatõ linna transpordsist kirjutada. Elanike arv linnas kasvab pidevalt ja sellega seoses tuleb juurde ka autosid, mis ei taha enam siia normaalselt ära mahtuda. Seetõttu on liikumine saamas tõsiseks probleemiks, eriti tipptundidel. Autopark on kirev – näha on väsinud olekuga nii vene kui muu maailma autosid ja uhkeid limusiine. Aga huvitav on see, et Almatõs on väga suur kontsentratsioon maastureid. Võin väita, et ligi kolmandik linnas ringiliikuvatest autodest on maasturid. Miks see nii on? Läbi ajaloo on kasahhidele, kui rändrahvale, transport (vanasti hobune, tänapäeval auto) olnud eluliselt tähtis küsimus. Seetõttu oli hobuse vargus üks karmimaid kuritegusid ja selle eest võidi varas ka lihtsalt maha lüüa. Tänapäeval on suurem, uhkem, kõrgem džiip seisuse ja rikkuse näitaja ning pole kuulnud, et autosid siin üldse keegi varastada julgeb. Tegelikult on maasturitel siin mägedes liigeldes ka praktiline väärtus, eriti siis, kui lumi maha tuleb. Nii mõnelegi 20-30 aastat vanale autole on mäest üles ronimine tõsine katsumus, mida ilmestab tohutu tumesinine tossupilv, mis tuulevaikse ilmaga samasse kohta pikaks ajaks hõljuma jääb (sealt ka väga sage sudu probleem). Kuigi Almatõs on teed päris heas korras, ei saa seda öelda maanteede kohta, kus taas saad aru džiibi vajalikusest. 

Ühistrasnsport on samuti kirev: trammid, trollid, bussid ja 2011 aasta lõpus avati esimene metrooliin, mida on ehitatud juba ligi 27 aastat. Kuigi Almatõ metrood ja selle jaamu peetakse üheks uhkeimaks Kesk-Aasias, pole ma veel näinud rahvamasse sinna suundumas. Eks iga uus asi vajab harjumist. Sama lugu on linna viimastel päevadel tekkinud A ehk bussiradadega, kus võib ainult ühistransport liigelda ja seda õigust ei jäta bussijuhid kasutamata, andes oma tulekust pikalt ja närviliselt signaaliga märku, isegi siis, kui sinu autorattad liiga lähedale A-rajale kalduvad. Kuigi on näha veel eelmisel sajandil toodetud tugevat vingugaasi väljaajavaid busse, muutub ühistransport järjest keskkonnasõbalikumaks ja pange nüüd tähele – selle aasta lõpus lubatakse kasutusele võtta elektrooniline piletisüsteem ja validaatorid ning bussid varustatakse konditsioneeridega! Liikluskultuurist ka natuke – see on täitsa talutav ja Istanbuliga võrreldes lausa rahulik. Võiks arvata, et lõunamaa temperament lööb välja, aga seda on siin korralikult ohjeldatud krõbedate trahvidega. Linnas on palju kaameraid ja tohu hulk korravalvureid, kes jälgivad igat väiksematki rikkumist. Sõltumata probleemist on tavaline trahv 100 dollarit. Alkoholi suhtes on 0-tolerants, kuid on olemas teenus, mis sind vajadusel koos autoga turvaliselt koju toob ja polegi väga kallis.

Taksod on olemas, aga need ei paista Almatõs eriti silma. Samas on linnas levinud hääletamise variant ja kui auto peatub, lepid kokku hinna ning saad ka nii sihtpunkti jõuda.

Üks päevinäinud liinibuss

Tavaline parklapilt - 7 maasturit reas