Minu Almatõ: Seiklused Arnavutköy's

Arti peab nädalaks töö asjus Istanbuli minema ja otsustan seekord kaasa minna. Mul ei olnud plaanis oma blogi Istanbulijuttudega segada, kuni selle hetkeni, mis meiga seal juhtus. See olukord/sündmus oli nii kummaline ja ebatavaline, et tahan seda ka teiega jagada.

Niisiis, oleme kolmapäevast alates Istanbulis. Seekord me ei peatu hotellis, vaid rendime hoopis korterit Arnavutköy linnaosas, mis jääb väga lähedale meie korterile, mida seal elades üürisime. Arti ajab oma töö asju Istanbuli kontoris, mina saan linnas ringi vaadata. Tore on siin tagasi olla. Kõik on juba tuttav selles piirkonnas: tean kus on toidupoed, kust hommikul värsket simitit (seesamiseemne rõngas, mis kuulub lahutamatu osana Türgi hommikusöögi juurde) või mahla saab osta. Isegi tänavakoerad tunnen ära, kes aeg- ajalt mind poeskäikudel või Bosporuse ääres jalutades saatsid! Nädalavahetuseks lubab Arti Iraanlasest töökaaslane lahkelt meile oma autot. Ise ta sõidab reedel otse kontorist lennujaama, et mõneks päevaks kodumaale minna. Tahame pühapäeval sõita autoga üle Bosporuse Aasia poole peale, et sealt laevaga külastada Printsi saari. Algatuseks aga plaanime teha mõnusa hommikusöögi meie lemmikkohas Bebeki keskuses. Ilm pole kiita, tibutab vihma ja me otsustame jalutamise asemel autoga minna. Väljume oma renditud korterist ja..... autot, mis sai eelmine õhtu pargitud maja kõrvale kitsale põiktänavale, pole! Jõnks käib südamest läbi. Kas tõesti varastatud? Aga kes tahab endale Istanbulis Ford Focust varastada? - teeb Arti mulle selle küsimusega asjad selgeks. Seega jääb ainus variant, et auto on valesti parkimise pärast ära viidud. Siin käib see sekunditega. Veel eelmine õhtu vaatasime, kuidas usin tõstuk valesse kohta tee äärde pargitud autosid järjest minema viis. Kas nüüd on siis meie kord ja mida edasi teha? Kust otsida? Me ei tea auto numbrit ja lisaks jäid dokumendid ka autosse. Ainult võtmed on alles. Siiski teab Arti ühte kohta, kuhu valesti pargitud autod selles piirkonnas viiakse. Võtame takso ja sõidame sinna, aga autot seal pole. Kuigi on pühapäev, otsustab Arti helistada ühele Istanbuli kontori töötajale. Tema jutust saame aru, et pole probleemi, küll nad selle Fordi üles leiavad ning me suundume rahulikult Bebeki keskusesse hommikust sööma ja ootama asjade edasist käiku. Möödas on juba üle tunni, ikka tulemusi pole, siis saadetakse meile üks kontori autojuhtidest järgi ja sõidame taas võimalike parklaid läbi. Tulemus null, parklates pole ühtegi valget Fordi, rääkimata Ford Focusest. Viimases hädas suundume Istanbuli kontorisse, et väljaselgitada auto number, sest keegi seda täpselt ei tea. Hetkel ei tihka me ka Iraanlasest sõbrale helistada, et selline piinlik lugu tema autoga juhtus. Numbri teadasaamine ei aita. Kogu kontori abistav personal on sel vihmasel pühapäeva hommikul autootsinguteks üles rivistatud, aga auto oleks nagu maa pealt kadunud! Lõpuks tahab autojuht täpselt näha kohta, kus Ford pargitud oli, äkki see toob mingit selgust? Vähetõenäoline, aga proovida ju võib.... nii, kui meie abistaja seda kohta näeb, tuleb mitmetunnisele segadusele täiesti ootamatu lahendus. Korter, mida me sel korral rendime, asub kõrval majas autoomaniku korterist. Õnneks meie abiline teab seda ja teeb paar türgikeelset kõnet. Selgus, et majahaldajal on Fordi varuvõtmed ja ta arvas, et autoomanik on auto lihtsalt tänavale unustanud ning otsustas selle laupäeva hilisõhtul hoovi, oma tavalisele kohale parkida. Seega, valge neljarattaline, mida me terve hommik mööda Istanbuli taga ajasime, oli meie pargitud kohast viis meetrit eemal raudväravate taga kinnises hoovis!

Kas saab olla veel ebatavalisemat kokkusattumust! Me oleme linnas, kus on 17 miljonit elaniku, me rendime korterit autoomaniku kõrvalmajas (teadmata seda) ja juhtumisi on kellelgi veel võtmed, kes otsustab auto ööseks turvalisemasse kohta parkida. Kui suur on selle juhtumi tõenäosus? Aga lõpp hea, kõik hea! Toibudes kogu loost, otsustame Isatnbuli mõneks tunniks seljataha jätta ja suundume maalilisse Mustamere ranniku linna nimega Šile, ikka sellesama Ford Focusega. Printsi saared jäid seekord nägemata.