Minu Almatõ: Nauryz ja parlamendi valimised

Kevadisel pööripäeval tähistatakse Kasahstanis ühte vanimat ja tähtsaimat püha – Nauryz, mis tõlkes tähendab „uus päev“. Lisaks kannab märtsikuu kasahhi keeles sama nime. See kevadine suursündmus, mida tähistatakse juba üle 5000 aasta, on oluline paljudele Lähis- ja Kesk-Aasia rahvastele, kui uue aasta algus. Tihti nimetatakse seda ka Iraani ehk Pärsia uusaastaks. Nauryz sümboliseerib headust ja rikkust, õnne ja armastust ja ka suurt sõprust, sest see püha on ühine paljudele rahvastele. Sel päeval antakse andeks ja unustatakse mineviku patud ja iga üks soovib alustada uut aastat jättes kurjus seljataha. See on aeg, mil võib esineda esimesi kevadisi äikesetorme, pungad on puudel pakatamas ja algab taas uus elutsükkel.

Nauryz on seotud paljude traditsioonidega – toimuvad kontserdid ja etendused, saab kuulata kasahhi rahvalaule, näha rahvariides inimesi ja tutvuda nomaadi elustiili ning kultuuriga. Pidustuse ajal pakutakse spetsiaalset eri retsepti järgi valmistatud toitu – Nauryz kozhe (traditsiooniliselt koosneb seitsmest koostisosast). On hea enne, kui samal ajal sajab lund. Märtsikuine lumi on tavaliselt pehme ja eriti valge. Ilusaid tüdrukuid võrreldakse sageli Nauryz lumega. Sel päeval sündinud poisid said omale sageli nimeks Nauryzbai või Nauryzbek, aga tüdrukud Nauryz või Nauryzgul.

Pidustused lõppevad tavaliselt ilutulestikuga.

Aastatel 1926 – 1988, Kasahhi NSV ajal, ei tähistatud Nauryz pidustusi ametlikult. 2009. aastast alates on Nauryz riiklik püha, mis saab alguse 21.märtsil ja kestab kolm päeva. Samal aastal lisati Nauryz (International Day of Nowruz) UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Päev enne pidustusi, 20.märtsil on aga Kasahstanis parlamendi valimised, mida ka minu kohaliku numbriga mobiiltelefon sõnumina meelde tuletas: 20.03.3016 выборы! Ваш голос важен! Eelmine pühapäev, kui ma taas oma tavalist jalutuskäiku tegema asusin, otsis üks naisterahvas meie tänavas meeleheitlikult aadressi Kлючевая 13, ilmselt sooviga valimissedel üle anda. Kahjuks ei osanud ma teda aidata. Jalutuskäigult tagasi tulles vestles sama daam ühe kohalikuga ja oli näha, et sedelikandja missioon polnud veel lõppenud. Kohalik meesterahvas rõõmustas mind nähes: „Kohe saame abi. Mis on teie perekonna nimi?“ Vastasin, et ma pole kohalik, vaid rendime siin ühte maja. „Aa välismaalane? Kas inglanna?“ Minu eitava vastuse ja täpsustava vihje – „olen Eestist“ peale tuli kohalikult üllatav lause: „Te pole ju välismaalane vaid peaaegu oma!“ Niipalju siis valimistest ja rahvaste sõprusest.

Seega, järgmisel nädalal on kolm vaba päeva ja me otsustasime Nauryz pidustustest mitte osa saada vaid teeme pikalt planeeritud ja oodatud nädalase puhkuse Sri Lankal.

Aga naabri-Katja läheb oma perega samal ajal (ka siin on koolides kevadvaheaeg) hoopis Lapimaale. Loodan, et jõuluvana pole veel suveuinakut tegema läinud.

Ilusat kevade algust!