Kevad on Almatõs kontrastide
aeg. Terve nädal on sadanud vihma, mägedes ka lund, nii et Shymbulaki
suusakeskuses saaks rahulikult veel suusatada. Minu sünnipäeva hommik Butakovkas üllatas
meid kerge lumesajuga, ka soojakraadid on jäänud pidevalt alla 10. Metsikud
aprikoosid on oma õitsemistega ühele poole saanud ja nüüd on järg õunapuude
käes, nendel pungad pakatavad nagu rohelised pärlid, kohati on näha ka juba
roosat tooni. Täna on aga varjus sooja juba 18 kraadi ja päikese käes istudes imbub
kontidesse Eestimaale sarnast südasuvist kuumust ning paari päeva pärast peaks
taas mäenõlvadel õiteilu näha olema, kui kõik need mahajäetud õunaaiad õide
puhkevad. Linnas õitsevad sirelid ja haljasaladel värvikirevad tulbid. Tundub,
et kevad hakkab varsti murduma, et anda teatepulk üle pikale ja kuumale suvele, sest
pühapäevaks ennustatakse juba 25 kraadi sooja.
Eelmine nädalavahetus oli
taas meeturg, millest ma natuke ka oma eelmises postituses kirjutasin. Nüüd oli
jälle hea võimalus osta kastanimett, minu lemmikut. Taas oli mee valik tohutu,
24 erinevat varianti ja kõik kuskilt Siberi avarustest. Lisaks meele oli
seekord müügil suurtes plastmasstünnides huvitavad moosid. Valikus oli
mustika-, maasika-, vaarika-, muraka- ja lodjapuumarjadest moos. Kõiki neid
mee sorte ja moose oli võimalik ka degusteerida. Lisaks kastanimeele lasin endale
veel pooleliitrilistesse topsidesse kaaluda rahustava toimega lavendlimee ja
murakamoosi ning mõnusalt hapuka, väidetavalt väga tervisliku lodjapuumarjamoosi.
Enne Sri Lankale reisi plaanisin
esimest korda kasutada siinset juuksuriteenust. Siiani olen oma sõite Almatõ ja
Eesti vahel suutnud niimoodi sättida, et olen saanud käia Eestis juba tuttava
ja usaldusväärse juuksuri juures. Nüüd
uurisin natuke Arti sekretäri Irina käest juukeslõikusvõimalusi. Päris
suvalisse salongi ka ei tahtnud minna, sest mingi hirm oli, et lühikeste juuste
lõikust saab kerge vaevaga ära rikkuda. Lisaks
pidin väikese ettevalmistuse tegema, kuna mul polnud õrna aimugi kuidas vene
keeles arusaadavalt seletada, mida ma soovin. Kuidas on näiteks vene keeles
tukk? Kuidas öelda „lõigake kõrvad välja“? Kuidas nimetatakse juukseseiklit?
Või kuidas kutsutakse juuksepöörist? Kõiki neid sõnu on mul aeg-ajalt juuksuri
juures vaja läinud. Sõnaraamatud internetiavarustes andsid otsitavatele
sõnadele palju erinevaid variante ja ega ma eriti targemaks ei saanud. Loobusin
ja lootsin oma igapäevasele venekeele oskusele, käte abile ja juuksuri
professionaalsusele. Aadress käes, sõidutas Slava mind õigeks kellaajaks
väljavalitud juuksurisalongi. Seal selgus, et juuksur, keda Irina soovitas, pidi
lapse haigestumise tõttu varem ära minema. Vaatasin ruumis natuke ringi, salong
oli täiesti tühi, vastuvõtulauas oli noor abivalmis tütarlaps ning eesruumis istus
kaks vanemat naisterahvast, ühel froteerätik õlgadel ja värvisegu niisketes
juustes, teine niisama mingit ajakirja lehitsemas. Vist kliendid, mõtlesin. Väikese
selgituse järgi tõusis aga üks naistest (mitte see värviseguga) püsti ja vastuvõtulauas
olev tütarlaps teatas mulle, et see vanem daam saab minu juuksed ära lõigata.
No hea küll mõtlesin, kui ma juba siin olen, siis pole viisakas vist ära ka
öelda. Tegin žestide ja vene keelega oma soovi teatavaks, millele järgnes
juuste pesu, kiire lõikus ja föönitamine. Kui juuksed enam vähem kuivad, asus
juuksur minu niigi pulksirgete juuste kallale sirgendajaga!? Teate küll see, millega taltsutamatuid lokkis kiharaid sirgeks venitatakse. Seda riistapuud
pole minu juuksed veel tunda saanud, aga tulemuseks oli täitsa huvitav lokisoeng. Seega, pool tundi, 4500 tenget (pisut üle 11 euro) ja väljusin salongist nagu
oleks läbi teinud saate „Totaalne muutumine“. Noh, ega see nüüd nii totaalne ka
muidugi polnud! Proovisin selle poole tunni jooksul natuke ringi vaadata:
salong nagu iga teine, kolm mugavat massiivset nahast reguleeritavat tooli
(pigem meenutasid tugitoole või mitte kõige kaasaegsemat hambaarsti tooli), tagasihoidlik hooldusvahendite valik , aga mis silma hakkas ja mida ma pole
Eestis enam ammu näinud – seina ääres oli reas mitu kuppelfööni, mille alla mahub
kogu pea, et oma rullisoengut kuivatada. Kõik see kokku jättis mulje, nagu
oleks eelmise sajandi Eesti juuksurisalongi sattunud. Ehk siis kontraste võib
avastada ka juuksurisalongist – ühelt poolt moodne juuksesirgendaja, mida tänapäeval edukalt lokitangide asemel kasutatakse ja teiselt poolt arhailine kuppelföön, mille
kasutamise kõrghetked jäid eelmisesse sajandisse. Lõppkokkuvõttes oli juuksur
kogenud ja tulemus ehk lõikus päris hea.
|
Linnas õitsevad tulbid |
|
Kevadvihmad on ka seened kasvama pannud |
|
Meeturg - 24 erinevat varianti |
|
Igal meetünnil ka seletus juures. Minu lemmik - kastanimesi |
|
Rahustava toimega lavendlimesi |
|
Kohe on käes õunapuude õitsemise aeg |
Nii nii ja kus sa ise oma uue soenguga oled? Mee peale läheksin küll hulluks! Ostaksin vist kõiki sorte prooviks :) Meil selliseid eksootilisi maitseid ju kahjuks pole...
VastaKustuta